Loodus – kas inimene mõistab oma kohta?

Inimene tahab olla täiuslik, aga loodus kohaneb vigade kaudu. Ka meie käitumine on ellujäämisele suunatud. Me ei näe kohe, kuidas meie teod keskkonda mõjutavad, aga loodus reageerib. Praegu põhjustame paljude liikide kadumist.

Miks me ei saa aru, et meie teod loodust mõjutavad? Vaata videost:

Eesti teadust kajastatavat ajakirjandust toetab Euroopa Liit TeaME 3.0 meetmest.

Nägemine – miks silmad vahel petavad?

Nägemismeel on võimas, aga vahel tõlgendab aju nähtavat infot omamoodi. See võib tekitada illusioone, kus me näeme asju teisiti, kui need tegelikult on.

Miks me ei saa alati oma silmi uskuda? Vaata videost:

Eesti teadust kajastatavat ajakirjandust toetab Euroopa Liit TeaME 3.0 meetmest.

Meeled ja taju – kuidas me maailma mõistame?

Meie meeled on head abilised, aga võivad ka eksida. Vahel muudavad nad infot või tõlgendavad seda omamoodi. Nii võivad tekkida valearusaamad, näiteks valesti kuuldud laulusõnad või või näeme piltidel midagi, mida seal tegelikult ei ole.

Miks meie meeled ja tajud meid eksitavad? Vaata videost:

Eesti teadust kajastatavat ajakirjandust toetab Euroopa Liit TeaME 3.0 meetmest.

Origami – lisaks ilule ka suurepärane õppematerjal

Jaapani paberivoltimiskunst origami on väärtuslik õppevahend, mis aitab selgitada matemaatilisi ja ruumilisi mõisteid. Seda kasutatakse ka innovaatiliste lahenduste arendamiseks meditsiinis ja arhitektuuris.

Kuidas origami aitab keerulisi mõisteid selgitada? Vaata videost:

Eesti teadust kajastatavat ajakirjandust toetab Euroopa Liit TeaME 3.0 meetmest.

Töö digiplatvormidel – vabadus või ebakindlus?

Tuhanded eestlased teenivad sissetulekut Bolti, Wolti ja teiste platvormide kaudu, kuid see töövorm toob kaasa ka maksustamise ja sotsiaalsete garantiidega seotud küsimusi. Kolme ülikooli uuring selgitab, kuidas see mõjutab töötajaid ja majandust.

Mis muutused on ees? Vaata videost:

Eesti teadust kajastavat ajakirjandust toetab Eesti Teadusagentuur Euroopa Liidu RITA+ programmi kaudu.

Alkohol ja kuritegevus – uus meetod aitab riske vähendada

Eestis pannakse aastas toime ligi 7000 alkoholiga seotud kuritegu, peamiselt joobes juhtimise ja vägivalla tõttu. Õigusrikkujate alkoholitarbimise jälgimiseks on kasutusele võetud uus vereanalüüs, mis näitab tarbimist kuni kuu aja jooksul. Tänu sellele on kurjategijate iganädalane alkoholitarbimine vähenenud ligi viis korda, aidates vähendada uute kuritegude riski.

Kuidas uus meetod töötab? Vaata videost:

Eesti teadust kajastavat ajakirjandust toetab Eesti Teadusagentuur Euroopa Liidu RITA+ programmi kaudu.

Vabatahtlik tegevus – hooliva ühiskonna tugisammas

Eestis osaleb vabatahtlikus tegevuses kuni veerand elanikkonnast, kuid osalus on muutunud – inimesed eelistavad paindlikkust ja lühiajalisi projekte. Noorte kaasamine on väljakutse, kuigi haridus toetab kodanikuaktiivsust. Peamisteks motivaatoriteks on kogukonnatunne ja kriisivalmidus. Vabatahtliku tegevuse tuleviku arendamiseks on käimas suur uuring.

Kuidas vabatahtlik tegevus muutub? Vaata videost:

Eesti teadust kajastavat ajakirjandust toetab Eesti Teadusagentuur Euroopa Liidu RITA+ programmi kaudu.

Rahatarkus – teadmised ei taga alati häid otsuseid

Kuigi rahatarkuse teadlikkus kasvab, mõjutavad inimeste rahakäitumist emotsioonid ja impulsiivsed otsused. Universaalseid lahendusi raha kasvatamiseks pole, sest inimeste olukorrad on erinevad. Eesti teadlased otsivad viise, kuidas rahatarkust paremini mõõta ja edendada.

Kuidas rahatarkust parandada? Vaata videost:

Eesti teadust kajastavat ajakirjandust toetab Eesti Teadusagentuur Euroopa Liidu RITA+ programmi kaudu.

Eesti uus kosmosehüpe – meie kaamerad NASA Kuu-missioonil

Eesti ettevõtte Crystal Space kosmosekaamerad jäädvustavad NASA Artemise Kuu-missioone. Vastupidavad kaamerad taluvad ekstreemseid tingimusi ning aitavad edastada kvaliteetseid pilte. See on oluline saavutus Eesti kosmosetööstusele.

Kuidas Eesti kaamerad NASA Kuu-missioonile jõudsid? Vaata videost:

Saatelõiku toetab Eesti Teadusagentuur Euroopa Liidu TemTA programmi kaudu.

Satelliidid – täpsem pilk metsadele ja kliimale

Tartu ettevõte Kappazeta arendab tarkvara satelliidipiltide analüüsimiseks ning plaanib 2028. aastaks saata kosmosesse satelliidid, mis aitavad täpsemalt mõõta metsade kõrgust ja mahtu. See parandab arusaama kliimamuutustest ja metsade seisukorrast.

Kuidas satelliidid aitavad mõista metsi ja kliimat? Vaata videost:

Saatelõiku toetab Eesti Teadusagentuur Euroopa Liidu TemTA programmi kaudu.

Droonid – võimalused ja takistused

Droonid on muutunud igapäevaelu osaks, kuid nende kasutamist piiravad seadused ja müra. Mõnes riigis veavad droonid juba pakke, kuid Euroopas takistavad seda regulatsioonid. Lisaks praktilisele kasutusele luuakse nendega ka loodussõbralikke valgusetendusi.

Kas droonid pakuvad mugavust või tekitavad kaose? Vaata videost:

Saatelõiku toetab Eesti Teadusagentuur Euroopa Liidu TemTA programmi kaudu.

Lennutransport – turvaliseim viis reisida

Lennundus on aastatega arenenud ja muutunud turvalisemaks, kuid lendamine tekitab endiselt paljudes hirme. Tänapäeval täiustatakse pidevalt turvasüsteeme ja tehnoloogiat, kus tehisintellekt ja nutikad lahendused leiavad üha rohkem kasutust.

Kuidas lennuk õhus püsib ja miks see on nii turvaline? Vaata videost:

Saatelõiku toetab Eesti Teadusagentuur Euroopa Liidu TemTA programmi kaudu.

Linnastumine – paljude võimaluste kõrval ka uute väljakutsete allikas

Suurlinnad meelitavad inimesi töö-, haridus- ja kultuurivõimalustega, kuid ülerahvastatus toob kaasa eluasemekriisi, kõrged hinnad ja elukohtade puuduse. Kui inimesed ei saa endale kodu lubada, siis mõjutab see otseselt ka sündivust.

Kuidas säilitada elu nii linnas kui maal? Vaata videost:

Saatelõiku toetab Eesti Teadusagentuur.

Magnetid – asendamatud ja üha vajalikumad abimehed

Magnetid on tänapäeva maailmas asendamatud, olgu kasutusvaldkonnaks tehnoloogia, meditsiin või tööstus. Nende mõju ulatub igapäevaelust teaduseni, kujundades meie eluviise ja edendades arengut. Ka planeet Maa magnetväli kaitseb meid päikesetuule kahjuliku mõju eest, tagades elu püsimise ja stabiilsuse.

Miks on magnetid hädavajalikud? Vaata videost:

Saatelõiku toetab Eesti Teadusagentuur.

Energia on elu alus – kuidas seda tõhusamalt rakendada?

Alates 2020. aastast kehtib Eestis nõue, et kõik uued hooned peavad vastama A-energiaklassi standardile. See tähendab, et need majad on projekteeritud ja ehitatud kasutama energiat äärmiselt efektiivselt, aidates vähendada energiatarbimist ja keskkonnamõju.

Kuidas ehitada energiasäästlikke maju? Vaata videost:

Saatelõiku toetab Eesti Teadusagentuur.

Purunemise modelleerimine – kuidas ehitada uppumatut laeva?

Laevaõnnetused on pakkunud väärtuslikke õppetunde nii laevaehituse täiustamiseks kui ka mereohutuse reeglite ajakohastamiseks. TalTech Eesti Mereakadeemias keskendutakse muuhulgas laevade purunemise modelleerimisele, mis võimaldab analüüsida, milliste jõududega laev katki läheb.

Kuidas sellega õnnetusi ära hoida? Vaata videost:

Saatelõiku toetab Eesti Teadusagentuur.

Kosmoseriik – väikese Eesti suur panus

Eesti on mänginud olulist rolli kosmosetehnoloogia arengus, olles aktiivne Euroopa Kosmoseagentuuri liige ja panustades rahvusvahelistesse teadusprojektidesse. Näiteks saab kogu Ühendkuningriik oma ilmateate Eestist!

Mida see tähendab maailmale? Vaata videost:

Kaasrahastatud Euroopa Liidu ja Haridus- ja teadusministeerumi poolt TeaMe 3.0 programmi kaudu.

Insenerid – nutikate lahenduste loojad

Inseneride teadmiste abil sünnivad praktilised lahendused, mis toetavad ja edendavad ühiskonda. Inseneeria on üks tänapäeva elu olulisemaid alustalasid, võimaldades luua uusi tehnoloogiaid ja tagada pidev areng.

Miks on inseneeria hädavajalik? Vaata videost:

Kaasrahastatud Euroopa Liidu ja Haridus- ja teadusministeerumi poolt TeaMe 3.0 programmi kaudu.

Leiutamine – kuidas luua olematut?

Uudishimu sunnib meid otsima uusi viise probleemide lahendamiseks – seda nimetatakse leiutamiseks. See tähendab millegi uue loomist, mis muudab elu paremaks ja toob kaasa põnevaid võimalusi.

Milleks ja kuidas leiutada? Vaata videost:

Kaasrahastatud Euroopa Liidu ja Haridus- ja teadusministeerumi poolt TeaMe 3.0 programmi kaudu.

Uudishimu – miks asjad meid huvitavad?

Uudishimu on sisemine jõud, mis innustab meid uurima ja mõistma ümbritsevat maailma. See motiveerib otsima uusi teadmisi, mis aitavad teha teadlikumaid otsuseid. Uudishimu juhib meie avastusi ja süvendab arusaama, viies meid pidevalt lähemale teadmistele, mida vajame enda ja maailma paremaks mõistmiseks.

Miks me üldse oleme uudishimulikud? Vaata videost:

Kaasrahastatud Euroopa Liidu ja Haridus- ja teadusministeerumi poolt TeaMe 3.0 programmi kaudu.

Küberpettused – kuidas end kaitsta?

Kui keegi küsiks meilt tänaval pangakaarti ja PIN-koodi, tunduks see absurdne. Seevastu veebis jagavad paljud oma andmeid kergekäeliselt, teadmata, kes on ekraani taga. Päriselus kaitseme privaatsust, kuid internetis kipub ettevaatlikkus kaduma, soodustades pettusi ja identiteedivargusi.

Kuidas vältida veebipetturlust? Vaata videost:

Kaasrahastatud Euroopa Liidu ja Haridus- ja teadusministeerumi poolt TemTA programmi kaudu.

Antibiootikumid – kahe teraga mõõk

Ligi 100 aastat tagasi avastas šoti teadlane Alexander Fleming maailma esimese bakteritapja – penitsilliini. Antibiootikumide ülemäärane ja ebamõistlik kasutamine on aga muutnud mikroobe ravimile resistentseks, mis tähendab, et haigustekitaja ei allu enam antibiootikumidele.

Kuidas hoolitseda oma mikrobioomi eest? Vaata videost:

Kaasrahastatud Euroopa Liidu ja Haridus- ja teadusministeerumi poolt TemTA programmi kaudu.

Liha-alternatiivid – kas parem valik?

Terviseteadlikkus, lihatööstuse suur keskkonnamõju ja eetiliste väärtuste muutumine on Eestis kasvatanud liha-alternatiivide turgu. Kuigi tarbijaskond laieneb kiiresti, pole veel selge, kui ohutud need alternatiivid tegelikult on.

Kuidas teha tervislik valik? Vaata videost:

Kaasrahastatud Euroopa Liidu ja Haridus- ja teadusministeerumi poolt TemTA programmi kaudu.

Toidupettus – mis see on?

Toidupettus on tahtlik toiduainete võltsimine, et müüja saaks rohkem kasu. Maailmas petetakse enim oliiviõli ja vahtrasiirupiga, Eestis on suurim probleem võltsmee levik.

Kuidas pettust ära tunda? Vaata videost:

Kaasrahastatud Euroopa Liidu ja Haridus- ja teadusministeerumi poolt TemTA programmi kaudu.

KUULA TEADUST ⟩ Kuku raadio toob teaduse kuulajateni eriti kaasahaaraval moel

Kuku raadio teadussaade «Kukkuv õun» viib kuulajad teaduse põnevasse maailma, kus saatejuht Marek Strandberg uurib teadussaavutusi, nähtusi ja päevakajalisi probleeme. Eesti Teadusagentuuri toetusel avab saade keerukaid teemasid arusaadavas ja kaasahaaravas vormis, pakkudes kuulajatele ülevaadet teaduse arengutest ja nende mõjust meie igapäevaelule. Kuula kõiki episoode SIIT.

Kuula saateid siit:

PAARI MINUTIGA TARGEMAKS ⟩ MyHits lahkab tippteaduse nutikaid lahendusi

Raadio MyHits hommikuprogrammi rubriik «Teadusminutid» keskendub teaduse põnevatele tahkudele ja toob kuulajateni värskeid ja huvitavaid teadusuudiseid. Saates avatakse teadusmaailma uusi avastusi ja tehnoloogilisi arenguid, selgitatakse keerulisi teemasid ning lahendatakse igapäevaseid müüte teadusliku lähenemise kaudu. Saade valmib koos Eesti Teadusagentuuriga. Kuula kõiki episoode SIIT.

Kuula «Teadusminuteid» siit:

Eesti Teadus 2025: edusammud ja kitsaskohad

Eesti Teadusagentuur avaldas kogumiku «Eesti Teadus 2025», mis annab põhjaliku ülevaate Eesti teaduse hetkeseisust. Kogumik näitab, et Eesti teaduse näitajad on paranemas ja oleme maailmas teaduspublikatsioonide arvu poolest kõrgel kohal. Samas tõstatab kogumik küsimusi erasektori panuse, prioriteetide valiku ja välisteadlaste rolli kohta.

LOE LÄHEMALT SIIT...

Arvo Pärdi lennukaare kaardistamine läbi kultuuriversumi

Laulasmaa männimetsas maastikukaitseala rüppe on end peitnud Arvo Pärdi keskus ja selle arhiivis sünnib midagi tavatut: arhivaarid ja kultuuriloolased ja muusikateadlased panevad meem meemi haaval kokku Arvo Pärdi liikumistrajektoori, mis on maestrost jäänud maailma kultuuriruumi. See pole pelk sõnakõlks vaid tõepoolest näoga inimese poole vaatav üks parimaid kultuuriuurimusi, mida on nähtud. Ja see lend kestab!

LOE LÄHEMALT SIIT...

AK ⟩ Eesti teadlane: seened on meie uueks sea- ja veisekarjaks

Toiduteadlane Sirli Rosenvald, kes töötab nii Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskuses (TFTAK) kui ka juhib ettevõtet Funki Foods OÜ, räägib, et seenevalgud võiksid edukalt asendada liha, mille inimese toidulauale saamiseks kulub palju tööd, on keskkonda reostav ning ka ebamoraalne – loomad tuleb lihaks tegemiseks tappa.

LOE LÄHEMALT SIIT...

Särtsu ja särinaga saab veeaurust vesinikku

Vanamees õpetab noort. Võtab külmkapist pekitüki, hoiab seda näppude vahel ja paneb kappi tagasi. «Nägid mis juhtus?» küsib vanamees nooremalt. «Ei» vangutab too pead. «Aga vaata, näpud on rasvased,» ütleb vanamees. Nõnda talitab ka Eesti ettevõte H2Electro, mida juhivad tegevjuht Henrik Hal ja tehnoloogiajuht Silver Sepp, kes arendavad uudset kõrgtemperatuurset elektrolüüsi tehnoloogiat vesiniku tootmiseks. See tehnoloogia erineb oluliselt senistest lahendustest ja ettevõte loodab sellega saavutada läbimurde vesiniku tootmises, mille turumahuks prognoositakse 2035 aastaks 150 miljardit USA dollarit aastas.

LOE LÄHEMALT SIIT...

Observatoorium, kus on mobiiltelefonidest teleskoop - see kõnnib meie kannul

Infotehnoloogilise mobiilsusobservatooriumi ehk IMO juhataja Tiit Tammaru on huvitunud registri- mobiilsusandmetest juba sellest ajast, kui tekkis võimalus osa saada Põhjamaade rahvastikuandmetest ning kui Eestisse ilmusid esimesed mobiiltelefonid, ehk 90ndate algusest saadik on tema eestvedamisel kogutud ja süstematiseeritud inimeste liikuvusandmeid ja nende pealt koostatud analüüse. IMO ongi maailmas unikaalne selle poolest, et uuritakse inimeste liikumisi väga erinevast vaatenurgast, nii lühiajalises vaates igapäevaseid tegevusi kui ka näiteks üle elukaare toimuvaid muutusi.

LOE LÄHEMALT SIIT...

Eesti IT teadlased hoiavad töös Euroopa superarvuti LUMI vereringet

2022. aasta suvel alustas Soomes Kajaani linnas tööd Large Unified Modern Infrastructure ehk LUMI, mis on Euroopa võimsaim superarvuti. Poolt superarvuti jõudlusest saavad kasutada LUMI konsortsiumi liikmed, mille hulka kuulub ka Eesti, eesotsas Tartu Ülikooli teadusarvutuste keskusega. Keskuse juhataja ja LUMI Eesti-poolne kuraator Ivar Koppel oli lahkesti nõus selgitama, kuidas on siiani töö LUMIga edenenud ja millised on põnevamad saavutused.

LOE LÄHEMALT SIIT...

Selle õpetaja tunnis ilma nutiseadmeta hakkama ei saagi!

Hugo Treffneri gümnaasiumi ja Tartu Luterliku Peetri kooli keemiaõpetaja ning Tartu Ülikooli õppejõud Joana Jõgela toob loodusteaduste õpetusse segu praktilistest katsetest, uuenduslikest meetoditest ja nutiseadmete kasutusest. Õpetajana on ta leidnud viisi, kuidas nutiseadmeid ja tehnoloogiat oma tundides targalt rakendada, vastupidiselt mitmetele riikidele, kus koolilastel on digiseadmete kasutus keelatud. Tema jaoks pakuvad need seadmed õppetöös võimalusi, mis muudavad loodusteadused elavaks ja mõistetavaks, mitte ei kujuta endast segavat elementi.

LOE LÄHEMALT SIIT...

Veljo Konnimois ⟩ Loodetud revolutsiooni asemel tiksub hariduses kellapomm

Masinatööstuse Liidu nõukogu esimees ja ettevõtte Radius Machining asutaja Veljo Konnimois muretseb Eesti inseneeria tuleviku pärast. Keskseks küsimuseks on, kuidas tagada insenerioskuste jätkusuutlikkus ja noorte huvi tehnoloogiliste valdkondade vastu.

LOE LÄHEMALT SIIT...

Teadlane vastab: kuidas toodetakse ja taaskasutatakse magneteid

Eestis plaanitakse avada esimene Euroopa tehas, mis hakkab tootma neodüüm-raud-magneteid. Magnetite taaskasutusega kaasnevad siiski keerukad ja kallid protsessid, selgitab keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi juhtivteadur Raivo Stern.

LOE LÄHEMALT SIIT...

Sootuks teistsuguse musta kulla kaevurid tegutsevad nii Mustamäel kui Maardus

Aastal 2019. iduettevõtete konkursil Prototron võitjaks kroonitud UP Catalyst künnab tööstusetehnoloogia maastikul suuri vagusi. Hiljuti kaasas ettevõte Berliini kliimatehnoloogia riskikapitalifond Extantia abil 6 miljonit eurot tootmise skaleerimiseks ja kunagi Tartu Ülikooli abil käima lükatud hargettevõte liigub suurte sammudega edasi oma missioonis – juhtida maailma jätkusuutliku süsiniku poole. Postimees Teadus käis külas ja vaatas lähemalt, millega tegemist on ja mis on ettevõtte lähiplaanid.

LOE LÄHEMALT SIIT...