Kanal 2 kutsub koos Eesti tippteadlastega avastama, kuidas asjad meie igapäevaelus tegelikult toimivad. Saade pakub põnevaid ja lihtsaid lahendusi, tuues teaduse meile lähemale.
Järgmine osa on ekraanil
17. detsembril kell 22:30!
TEADUSSAADE
Geneetiline riskiskoor aitab kurjad haigused eemal hoida
Eesti teadlased on loonud tööriistad, kuidas me saaksime välja arvutada erinevate haiguste riskid. Ja nii oleks meil võimalik tekkinud haiguste ravimise asemel neid hoopis juba eos ennetama hakata.
Kuidas see käib? Vaata videost:
Eesti teadust kajastavat ajakirjandust toetab Eesti Teadusagentuur.
Nutipõlvkonna digitarkus ei tule emapiimaga kaasa
Teadusprojekti Youth Skills tulemused näitavad, et klikkimisoskus ei võrdu automaatselt digipädevusega. Infomöll, valeuudised, vihakõne, küberkius ja lõputu ekraaniaeg võivad hiilida vaimse tervise kallale, segada und ja raputada sotsiaalset arengut. Vaimse tervise mõju puhul leiti uuringus uue nähtusena ka algoritmide toime, mis võib võimendada noorte vaimse tervise probleeme.
Mida ette võtta? Vaata videost:
Eesti teadust kajastavat ajakirjandust toetab Eesti Teadusagentuur.
Ajalugu õpetab rahu ja sallivust
Selleks, et mõista, kuidas eri usundid on suutnud koos eksisteerida ka kõige pingelisematel aegadel, tehti suur noortele suunatud teadusprojekt RETOPEA, ehk Religious Toleration and Peace. Selle eesmärk on tuua ajaloolised sündmused tänasesse päeva.
Kuidas see käib? Vaata videost:
Eesti teadust kajastavat ajakirjandust toetab Eesti Teadusagentuur.
Rahvalauludest numbrite keeles
Rahvalaul on rahva mälu. Killud sellest, kuidas inimesed on tundnud, mõelnud ja unistanud. Aga mida räägivad meile laulud, kui lasta neil kõnelda mitte ainult sõnades, vaid ka arvudes? Tartu Ülikooli uurimisprojekt võtab ette julge katse ning võrdleb Eesti ja Ukraina rahvalaule arvutuslike meetoditega.
Mida numbrid räägivad? Vaata videost:
Eesti teadust kajastavat ajakirjandust toetab Eesti Teadusagentuur.
Parem valmisolek üleujutusteks
Kliimamuutustega kaasnevad suuremad sajuhood, mis võivad linnades kujuneda üleujutusteks. Teadlased uurivad, kuidas linnasid sellistele ekstreemustele vastupidavamaks saaks muuta.
Kuidas muuta linnad sajuhoogudele vastupidavaks? Vaata videost:
Eesti teadust kajastavat ajakirjandust toetab Eesti Teadusagentuur.
Raskesti mõistetavate vähivormide uurimine
DISCERN on teadusprojekt, kus otsitakse põhjuseid, miks tekivad kolm raskesti mõistetavat vähivormi. Eesmärk on avada nende kasvajate tagamaid, et neid saaks paremini ennetada ja ravida.
Kuidas see uurimus käib? Vaata videost:
Eesti teadust kajastavat ajakirjandust toetab Eesti Teadusagentuur.
Vähi diagnoos tehisintellektiga
Tehisintellekt annab radioloogidele uued võimalused, et leida kasvajaid täpsemalt ja kiiremini. Nii saab vähki avastada varasemas staadiumis ning patsient jõuab õigeaegse ravini.
Kuidas AI meditsiini aitab? Vaata videost:
Eesti teadust kajastavat ajakirjandust toetab Eesti Teadusagentuur.
Uued loodussõbralikumad materjalid
Plasti sorteeritakse Eestis suure hoolega. Ometi on selle tegeliku ringlussevõtu määr väga madal, sest iga järgneva ümbertöötlemise käigus langeb plasti kvaliteet. Üks võimalus on halvasti ümbertöödeldavad plastid asendada biomassiga.
Kuidas asendus biomassiga töötab? Vaata videost:
Kaasrahastatud Euroopa Liidu ja Haridus- ja teadusministeerumi poolt TemTA programmi kaudu.
Eesti teadust kajastavat ajakirjandust toetab Eesti Teadusagentuur.
💡 Veel põnevat teadusteemadel:
KUULA TEADUST ⟩ Kuku raadio toob teaduse kuulajateni eriti kaasahaaraval moel
Kuku raadio teadussaade «Kukkuv õun» viib kuulajad teaduse põnevasse maailma, kus saatejuht Marek Strandberg uurib teadussaavutusi, nähtusi ja päevakajalisi probleeme. Eesti Teadusagentuuri toetusel avab saade keerukaid teemasid arusaadavas ja kaasahaaravas vormis, pakkudes kuulajatele ülevaadet teaduse arengutest ja nende mõjust meie igapäevaelule. Kuula kõiki episoode SIIT.
Kuula saateid siit:
PAARI MINUTIGA TARGEMAKS ⟩ MyHits lahkab tippteaduse nutikaid lahendusi
Raadio MyHits hommikuprogrammi rubriik «Teadusminutid» keskendub teaduse põnevatele tahkudele ja toob kuulajateni värskeid ja huvitavaid teadusuudiseid. Saates avatakse teadusmaailma uusi avastusi ja tehnoloogilisi arenguid, selgitatakse keerulisi teemasid ning lahendatakse igapäevaseid müüte teadusliku lähenemise kaudu. Saade valmib koos Eesti Teadusagentuuriga. Kuula kõiki episoode SIIT.
Kuula «Teadusminuteid» siit:
Mitme halva teguri koosmõju seab ohtu Eesti rannikulinnad
Tallinna Ülikooli loodusgeograafia külalisteadur Mait Sepp hoiatab, et mitme teguri kokkulangemine, mida nimetatakse liitsündmuseks, kujutab endast kasvavat ohtu Eesti rannikulinnadele.
Oma uurimistöös keskenduvad Sepp ja tema meeskond liitsündmustele ning sellele, kui usaldusväärsed on tulevikuprognoosid näiteks Tallinna ja Pärnu oludes. «Põhimõtteliselt üritame modelleerida situatsioone, kus loodusõnnetus võiks juhtuda,» selgitas ta.
LOE LÄHEMALT SIIT...
Kunagi nähti soode kuivendamises Eesti edulugu – uut põllumaad ja metsa. Nüüd teame, et see, mis oli majanduslik paratamatus, on osutunud tiksuvaks keskkonnapommiks.
Ligi kaks kolmandikku Eesti kunagistest soodest on kuivendatud, põhjustades tohutut süsinikuheidet ja viljaka mulla hävinemist. Nüüd on alanud võidujooks ajaga, et taastada need unikaalsed ökosüsteemid, millest on saanud meie võimsaimad liitlased kliimavõitluses.
Surnud puu, elav soo – Eesti looduse suurim paradoks
Ajuga seotult on asjad keerulisemaks läinud, aga saaks ka lihtsamalt
Kardioloog Margus Viigimaa: Eesti tervishoid astub uude ajastusse
Kuigi nutiseadmed lubavad mõõta ja hinnata kõikvõimalikke terviseandmeid, on professor Viigimaa sõnul oluline eristada turunduslubadusi tegelikust kliinilisest kasust. Samas hoiatas ta, et nutiseadmete kasutamisel on ka varjukülg. Liigne lootus seadmetele ja internetist leitud info põhjal tehtud ennatlikud järeldused võivad tekitada terviseärevust ning viia valede otsusteni. Raviotsuseid saab ja tohib teha ainult arst.
Näib, nagu vaimsete probleemide haare on ühiskondi muretekiga katnud ja näib, nagu ühtäkki oleks neid probleeme koguni tavatult palju. Milline on praegune arusaam nende päritolust ja kas mõne nende põhjus on ikka sedavõrd lihtne, nagu lombitagune riigiperemees oma lähikonnaga arvab – sellest aitab aru saada Tartu Ülikooli neuropsühhofarmakoloogia õppetooli juhataja professor Jaanus Harro.
Tartu Ülikooli tehisintellekti professor ja Eesti tehisintellekti tippkeskuse juht Meelis Kull tõdeb, et Eesti teadlaste töö esindab muutust, millel on märgiline tähtsus: mitte ehitada tehisaru nullist, vaid õpetada olemasolevaid mudeleid kasutama Eesti konteksti, sealhulgas keelelisi ja teadmispõhiseid eripärasid. Kohandatud mudel osutub üllatavalt tõhusaks, see suudab teatud küsimuste puhul pakkuda paremaid eestikeelseid vastuseid kui palju suuremad rahvusvahelised mudelid. Seda näitab Tehisaru Baromeetri edetabel, kus igaüks saab aidata tehisarusüsteeme võrrelda.
Eestikeelne tehisaru teeb suurtele mudelitele silmad ette
